Lühikirjeldus:
CAS number: 70288-86-7
Molekulaarvalem: C48H74O14
molekulmass: 875,09
Keemiline struktuur:
| Põhiteave | |
| Toote nimi | Ivermektiin |
| Hinne | Farmatseutiline klass |
| Välimus | Valge pulber |
| Analüüs | 99% |
| Säilivusaeg | 2 aastat |
| Pakkimine | 25kg/karp |
| Seisund | Kuiv jahe koht |
Ivermektiini kirjeldus
Ivermektiin on parasiitidevastane aine, mis on efektiivne onkotsertsiaasi ehk jõepimeduse ravis. Kuna ivermektiin takistab täiskasvanud ussil mikrofilaariate teket, tuleb seda manustada ainult üks või kaks korda aastas. Ivermektiin, mida nimetatakse ka Ivomeciks, on ravim, millel on hea toime lestahaiguste ravis.
Ivermektiini toime
Ivermektiin on valge või helekollane kristalne pulber ja lahustub metüülalkoholis, estris ja aromaatsetes süsivesinikes, kuid vees. Ivermektiin on teatud tüüpi antibiootikum, millel on nematoodidele, putukatele ja lestadele tõukav ja hävitav toime. Ivermektiinist valmistatud süstelahuseid ja dražeed kasutatakse peamiselt kariloomade seedetrakti nematoodide, veiste hüpodermoosi, vasika-kärbseseene, lamba ninakärbse tõugu ning lammaste ja sigade kärntõve ravis. Lisaks võib ivermektiin olla saadaval ka kodulindude parasiitide nematoodide (askariid, kopsuuss) raviks. Lisaks saab sellest valmistada ka põllumajanduslikku putukamürki, et tappa lestad, plutella xylostella, kapsaröövikud, lehekaevandajad, filoksera ja nematoodid, mis on taimedes laialdaselt parasiitilised. Selle putukamürgi silmapaistvaim omadus on see, et sellel on vähe kõrvalmõjusid ning see võib korraga tõrjuda ja tappa mitmesuguseid parasiite nii sisemiselt kui ka väliselt.
Ivermektiini farmakoloogia
Ivermektiin kuulub avermektiinidena tuntud ainete klassi. Need on makrotsüklilised laktoonid, mis tekivad aktinomütseedi Streptomyces avermitilis kääritamisel. Ivermektiin on laia toimespektriga aine, mis toimib koduloomade nematoodide ja lülijalgsete vastu ning seetõttu kasutatakse seda laialdaselt veterinaarmeditsiinis[1]. Seda ravimit tutvustati inimestel esmakordselt 1981. aastal. On tõestatud, et see on efektiivne paljude nematoodide, nagu Strongyloides sp., Trichuris trichiura, Enterobius vermicularis, Ascaris lumbricoides, konksusside ja Wuchereria bancrofti vastu. Siiski ei ole sellel mingit toimet maksalestude ja tsestoodide vastu[2].
